Lossi tänav kuni 19. sajandini
Väga tõenäoliselt olid nimetatud Lossi tänava äärsed kinnistud hoonestatud juba keskajal. Lossi tänav moodustas keskajal peamise ühendustee Toomemäe ja selle jalamil paikneva all-linna vahel. Tänav algas raekoja tagant, selle ees asetseva turuplatsi lähedusest ja viis mäest üles linnuse väravate ette. Ta oli ainsaks soodsamaks ühendusteeks Toomega koormate ja veokite puhul, kuna teine ühendustee — Lai tänav — sobis oma järsu tõusu tõttu üksnes jalgsi ja ratsa liiklemiseks. Tänava varasem hoonestus hävis tõenäoliselt Liivi sõjas, Tartu vallutamise käigus vene vägede poolt 1558. aastal.
Rootsi ajal kandis tänav Smyde Strasse = Sepa tänava nimetust, mis tulenes Toomele rajatud garnisoni sepikojast. 17. sajandi teisest poolest pärinevalt linnaplaanilt nähtub, et tänaval on olnud krundid. Jääb mulje, et Lossi tänava krundid olid peamiselt aiandid ja neil leidus vaid väiksemaid puitehitisi. Sama järeldub ka 18. sajandi linnaplaanidest. 1704. aastast pärineval linnaplaanil ulatub Lossi tänava küljel asustus umbes pooleni mäeküljest, ülejäänud osa on tühi.
August Matthias Hagen, "Toome sild" (1827-1828). Eesti Rahva Muuseum ERM K 2261
1766. aasta linnaplaanil näeme Lossi tänava vasakul küljel nelja väiksemat maja, paremal küljel vaid ühte väikest hoonet. Teisel, eelmisest mõnevõrra hilisemal plaanil on vasakul tänavaküljel märgitud 5 hoonet, paremal 4. Lossi tänav ise kandis sel ajal nimetust Dom-Strasse, milline nimetus püsis kuni 1875. aastani.
Louis Höflinger, "Esimene Toome sild" (1860). TKM TR 4038 H 31:14
Kui 1875. aasta linnaplaanil on majad tähistatud veel politsei-numbritega ja tänava nimetuseks on veel Dom-Strasse, siis 1876. a. ininnaplaanil kannab tänav juba nimetust Schloss-Strasse ja majadel on tänavanumbrid. Tänava vasakul küljel on 9 ja paremal küljel 5 maja. Ajavahemikul 1876 — 1883 uusi maju ehitatud ei ole. Seevastu on hoogsalt ehitatud ajavahemikul 1883 — 1896. 1896. aastal on tänava vasakul küljel juba 15 maja (nr 1 — 15) ja paremal küljel 8 maja (nr 2 — 16). Kõik krundid olid nüüd täis ehitatud.
Näiteks praeguste Tartu Ülikooli majade kohal tänava alguses (Lossi 1 ja 3) paiknes Berthelsoni trükikoda ning raamatukaupmees Karowi pood ja kirjastus.
Lossi 1 & 3, Berthelsoni trükikoda ning raamatukaupmees Karowi pood ja kirjastus. 1900-1917. EAA.2073.1.275.34
Lossi 15
1863. aastal kuulub krunt Lossi 15 kooliõpetaja Adolph Kochile, kes müüb selle edasi raehärra ja raamatukaupmees Eduard Julius Karowile 4200 rubla eest. 1864. aastal on raamatukaupmees E. J. Karowile välja antud tõend kivist elamu ehitamise kohta sellel krundil.
See on praegune muusikakooli hoone Lossi 15. EKM fotokogus on säilinud hoone foto aastast 1865 (F. Schultz), mis näitab neorenessanss-stiilis pooleteisekorruselist (mezzaninokorrus katuseääre all) hoonet laialt etteulatuva katuseäärise ja peasissepääsu ning trepiga linnapoolsel küljel. Hoone kõrval, praeguse maja nr. 13 kohal, on aed piirdemüüriga, kus kasvab puu.
Foto Carl Schultz. Lossi 15 1865
Teisel fotol umbes samast ajast näeme sama kahekorruselist kivimaja kaugvaates, maja nr. 13 kohal on puumaja.
Foto Carl Schulz, umbes aastast 1870. EAA.1843.1.226.150 (AIS)
Foto 1890. aastaist (Th. John, 1895 — 1896) näitab hoonet nr. 15 juba korruse võrra kõrgemana ja juurdeehitusega otsaküljel, mille all on läbisõiduava. Kõrvalkrundil asunud puumaja on asendunud uue ühekorruselise kivimajaga (maja nr. 13). Seega on hoonele peale- ja juurdeehitus tehtud vahemikus 1870 - 1895, tõenäoliselt 1880 - 1890.
Foto Edmund Russow. 1895. DSpace F 66,Fo Russow 134-152
Lossi 13
Sellel kohal on puumaja märgitud juba 1811. a. linnaplaanil. Puumaja on krundil veel 1880. aastail. 1895. a. ehitab muusikaõpetaja Hermann Besserer varasema hoone kohale uue ühekorruselise kivielamu ehitusmeister Carl Beschti projekti järgi. Ühekorruseline tellishoone saksa renessanssi imiteeriva dekoratiivse krohvliigendusega ja kõrge viiluga keskosas oli ehitatud vastu Lossi 15 tulemüüri. Ehitatava maja taga oli teine vanem puumaja, millega uus on trepikoja kaudu ühenduses. Ehitatav maja saab esiti numbri 9a.
Lossi tänav ja Inglisild 1880-1890. EAA.1423.1.196.143
Foto Carl Schulz. Soome presidendi Lauri Relanderi auto Lossi tänaval. 05.1925. EFA.406.0.157812
1903. a. ehitatakse hoonele peale teine korrus arhitekt R. Pohlmanni projekti järgi, millega fassaad saab praeguse ilme.
Kooliruumide remondid
Elleri-kooli hooned (eksterjöör) on muinsuskaitse objekt. Hoonete katused ja fassaadid korrastati 1998. aastal AS Eviko poolt restaureerimistehnoloog Helve Ilvese viimistluspassi alusel. Hoonete varasemast, eluhoonete funktsionaalsest sisekujundusest, on säilinud vaid üksikud detailid Lossi 15 hoone katusekorrusel. Suurimaks säilinud väärtuseks on Lossi 15 pööningukorruse ärkliakende 1860. aastaist pärinevad algupärased aknaraamid, mis omavad massiivseid rikkalikult profileeritud imposte. Samuti on väärtuslikud hoone samast perioodist pärinevad võlvitud keldriruumid. II korruse saalis on säilinud valge glasuurkahhelahi, mis pärineb 19.-20. sajandi vahetusest.
Vastavalt õppetöö vajadustele on 20. sajandi jooksul korduvalt tehtud hoonete kapitaalremonte ja ümberehitusi.
Algselt oli üüritud muusikakoolile ruume elumaja 2. korrusel. Esmakordselt ehitati teise korruse ruume ümber juba 1927. aastal.
1936. aastal kuulutati Postimehes, et muusikakool vajab uut hoonet ning linnavalitsuses tehti eelkalkulatsioonid.
Postimees 22.12.1936
Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõududest koosnev sekstett kooli saalis
27.10.1936. Paremalt August Paris, K. Grünberg, Leonid Milk, Wilhelm Tilting, Rudolf Avasalu, E. Turgan. EAA.2111.1.14667
Veel 1960. aastatel oli siin kägisev ja järsk keerdtrepp, oli nn “köögiklass”, hommikuti enne tundide algust tuli pikalt kütta ja teise korruse klassidesse ei pääsenud saali läbimata.
Kooli saal 1950. aastate lõpus.
Sellised trepid ühendasid korruseid kuni 1970. aastate teise pooleni.
Kooli siseõu kuni 1970. aastate teise pooleni.
Suur remont oli Lossi 15 1970-ndate aastate II poolel, kui viidi sisse keskküte ning koridorisüsteem, nii et koolielu ei käinud enam läbi II korruse saali ning mis muutis maja sisemuse tundmatuseni.
.jpg)
Kooli remont 1970. aastete teisel poolel.
Remondi tõttu koliti muusikateoreetiliste ja üldainete tunnid alates 1976/1977 õppeaastast Pälsoni (Pepleri) 32. 1990. aastate I poolel sai järk-järgult remonditud ja taaskasutusele võetud Lossi 13. "Ajutiselt" asumiselt Pepleri tänavalt saabusid üld- ja muusikateoreetilised ained alles 1993. aasta sügisel.
Kooli saal 1981. aastal pärast koolimaja kapitaalremonti. Uue saali avakontserdi andis 6. veebruaril 1980 Ivari Ilja, esitades Chopini loomingut.
Hoonete katused ja fassaadid korrastati 1998. aastal.
2003. aasta sügiseks uuendati Lossi 13 I korrus, kus on nüüd kooli administratsioon ning raamatukogu. 2004. aasta septembriks sai renoveeritud suur saal, mis nüüdsest kannab nime Elleri saal.
Ärklikorrus enne 2003-2004. aasta remonti.
... ja peale 2003-2004. aasta remonti.
2003-2004. aasta kooli sisekujunduse tegi kunstnik Taisi Kadarik.
Uus õppehoone
Uue õppehoone kavandamisega alustati 2010. aastal, mil toimus arhitektuuriline ideekonkurss. Nurgakivi sai uus maja alles 2013. aasta augustis, sest hoone ehitamine seiskus arheoloogilisteks uuringuteks. Kokku kulus ehitusele aega 18 kuud, millest arheoloogilised tööd kestsid 3,5 kuud.
Uus õppehoone avati 15. septembril 2014. Uus õppehoone on kolmekorruseline ja läks maksma 2,5 miljonit.