Valgus ja kergus. Muusikapäeva kontsert

Kontsert on tasuta.

Heino Elleri Muusikakooli muusikapäeva kontsert. Eller Sümfoniett dirigent Lilyan Kaiv

Kavas Ludwig van Beethoven (1770-1827) 

Sümfoonia nr 4 B-duur op. 60 (1806)

Gioachino Rossini (1792-1868) 

Avamäng ooperile "Tuhkatriinu" ("La Cenerentola") (1817)

Pietro Mascagni (1963-1945) 

Intermetso ooperist "Talupoja au" („Cavalleria rusticana“) (1890)

TEOSTEST

Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr 4 B-duur op. 60

Heitnud mõneks ajaks kõrvale pika võitluse viienda sümfooniaga, kirjutas Beethoven 1806. aasta hilissuvel järjestikku kaks teost - neljanda klaverikontserdi ja neljanda sümfoonia. Vastupidiselt kangelaslikule kolmandale või saatuslikule viiendale, ei ole neljandal sümfoonial ilmset seost Beethoveni elusündmuste ega eetiliste väärtustega. Neljas sümfoonia räägib lihtsalt iseenda eest. Seda peetakse Beethoveni kõige klassikalisemaks sümfooniaks, kus helilooja teeb kummarduse oma õpetajale Haydnile. 

......................................

Gioachino Rossini - Avamäng ooperile "Tuhkatriinu" ("La Cenerentola")

25-aastase Rossini ooper “Tuhkatriinu” (“La Cenerentola”) valmis 1817. aasta jaanuaris, tiivustatuna aasta tagasi komponeeritud “Sevilla habemeajaja” (“Il Barbiere di Siviglia”) edust.

Rossini oli kaasaegsete seas tuntud kui väga kiire tellimustööde kirjutaja. Osaliset oli see küll liialdatud enesereklaam, kuid osaliset vastas ka tõele. Rossini ise pidas end laisaks inimeseks ning laskis seda ka välja paista. Reeglina magas ta hommikuti kaua ning armastas ärgates voodis vedeledes komponeerida.

“Tuhkatriinu” komponeerimist alustas helilooja 24. detsembril 1816. Ooper ise oli vaja valmis saada 25 päevaga, et jääks nädal proovideks. Kuna aega nappis, kasutas Rossini oma varasemat taktikat ja palkas appi noore helilooja Luca Agolini, kes komponeeris „Tuhkatriinule” retsitatiivid ning lisas omalt poolt ka kolm lisalugu. Avamängu komponeerimiseks aega ei jätkunud. Tavaliselt kasutas Rossini siis mõnda oma varasema ooperi avamängu. Seekord läks uuesti käiku ooperi "La gazzetta" („Ajaleht”) avamäng. Ooper esietendus 25. jaanuaril 1817. Üks ooperi duettidest valmis aga alles esietenduse päeval ja seda harjutati kahe vaatuse vahel.

 

....................................

Pietro Mascagni - Intermetso ooperist "Talupoja au" („Cavalleria rusticana“)

1890. aastal teati 27-aastase Pietro Mascagni nime kõigis Euroopa muusikaringkondades. Ta oli just lõpetanud ühevaatuselise ooperi “Talupoja au” ("Cavalleria rusticana") ja pälvinud sellega Sonzogno kirjastuse preemia.

See ooper on tänaseni tõeline hitt. Kui helilooja oleks oma noorpõlve triumfi korrata suutnud, siis ta ehk poleks 1945. aastal vaesuses surnud.

Ooperi tegevus toimub ülestõusmispühapäeval Sitsiilia külakeses. Noor talupoeg Turiddu on võrgutanud ja seejärel hüljanud Santuzza abielunaise Lola kasuks. Santuzza palub Turiddul tema juurde tagasi pöörduda, ähvardades avalikustada Turiddu ja Lola suhte.

Ooperi atraktiivseima lõigu - instrumentaalse intermetso ajal näeme laval tühja külaplatsi. Muusikas kajastub nii külaelu idüll kui peategelaste intensiivsed tunded. Intermetso lõpetab ülestõusmispüha rahuliku meeleolu ja ennustab eelseisvat tragöödiat - Turridu surma.