• Facebook - Grey Circle

© 2014 Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli noorteosakond  

KONTAKT

Lossi 15, 51003 Tartu

kool@tmk.ee

Tel: 7 423 705

Faks: 7 423 611

​Noorteosakonnas saad õppida puupuhkpillidest plokkflööti, flööti, klarnetit, oboed ja saksofoni või vaskpuhkpillidest trompetit, trombooni ja metsasarve. ​Siin tutvustame neid pille ja saad kuulata, kuidas nad kõlavad.

 

 

Vanimad sarvepillid tehti loomasarvedest. Nime on saanud metsasarv oma eelkäija prantsuse jahisarve järgi. Kui metsasarve toru sirgeks tõmmata, ulatub tema pikkus üle 3 meetri. Metsasarvel on tänapäeval helikõrguse muutmiseks ventiilid, mida mängitakse vasaku käe sõrme...

Tromboon on võrreldes oma eelkäijatega vähe muutunud. Helikõrgusi muudetakse torupikkuse muutmisega. Selleks on tromboonil tõmmik, mille asendit mängija parema käega vastavalt vajadusele reguleerib. Vasak käsi hoiab suul huulikut. Trombooni levinuim kuju on tenortrombo...

Trompet on vaskpuhkpillidest kõige läbilõikavama ja heledama kõlaga. Tal on kitsas, põhiosas silindriline toru ja seda mängitakse huulte tekitatud vibratsiooniga. Trompetid on olnud seotud sõjaväeliste traditsioonidega. Helikõrguse muutmine toimub ventiilide abil, mis...

1846. aastal Belgia pillimeistri Adolphe Saxi loodud saksofon kuulub samuti puupillide peresse, kuigi ta on tehtud vasest. Saksofonil on ühekordne lesthuulik nagu klarnetil. Teda valmistatakse erinevates suurustes. Eriti populaarne on saksofon džässmuusikas.

Puupuhkpill klarnetil on oma kindel leiutaja - J. C. Denner Nürnbergist. Umbes aastal 1700 leiutas ta ühe huulikuga klarneti. Algul mängiti seda huulik üleval, nüüd aga hoitakse huulikut vastu alumist huult. Klarneti madal register kõlab ähvardavalt, keskmine soojalt,...

Oboe on samuti puupuhkpill. Ta sündis arvatavasti 1655. aasta paiku Prantsuse õukonnas. Pilli prantsuskeelne nimi "hautbois" tähendab kõrget puitu. Oboe kõlab kõikides kõrgustes hästi. Tal on kahekordne lesthuulik, mistõttu mängides suu pillikorpusega kokku ei puutu.

Kuigi flööt kuulub puupuhkpillide hulka, valmistatakse tänapäeval teda metallist. Flööti hoitakse põiki huulikuavasse puhudes. Madalamad noodid annavad sooja, ülemised särava heli.

Plokkflöödid kuuluvad puupuhkpillide hulka. Nad olid väga populaarsed juba enne 16. sajandit. Plokkflööte valmistati siis ja valmistatakse ka praegu väga erineva suurusega. Vaatamata suurusele on neil 8 sõrmeauku. Suurematel plokkflöötidel on sageli ka metallhuulik. 20...

Please reload

This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now